Venemaa on valmis alustama Ukraina vastu täieulatuslikku sõjalist rünnakut. Ukraina piiridel toimuv eskalatsioon pingestab julgeolekuolukorda kogu Euroopas ja ilmestab, kuidas sõjalisest ähvardusest on saanud Venemaa välispoliitika peamine tööriist. Eestil tuleb valmis olla Venemaa üha püsivamaks sõjaliseks surveks.
Ukraina ümber toimuv näitab, kui oluline koht sel riigil Venemaa välispoliitilises mõtlemises on. Ilma Ukrainata ei suuda Venemaa oma imperialistlikku ambitsiooni koos hoida. Enim häirib Venemaad edu, mida Ukraina on saavutanud rahvusliku identiteedi kujundamisel.
Venemaa Relvajõudude suurõppus “Zapad 2021” paigutub ajaloolisse mustrisse, milles Venemaa relvajõud kasutavad õppustelt saadud õppetunde uute väeüksuste formeerimiseks läänesuunal.
Venemaa eriteenistuste Lääne-vastane tegevus nõuab valvsust ning tähelepanu. Venemaa sõjaväeluure GRU luurekeskused teostavad inimluuret Venemaa territooriumilt, nende vastutusala ulatub aga Lääne-Euroopani välja. Venemaa eriteenistuste küberluureoperatsioonid on omakorda ennast tõestanud tõhusa viisina hankida Kremlile teadmist Lääne kavatsustest.
Valgevene hübriidrünnak kujutab endast Aljaksandr Lukašenka katset migrante relvana kasutades sundida Läänt ennast tunnustama panna, teenides samal ajal ka Venemaa huve. Moldovas töötab Venemaa selle nimel, et taastada oma geopoliitiline positsioon ning kasutab Lääne-meelse valitsuse survestamiseks energeetikat.
Venemaa ekspluateerib kliimapoliitikat nn salongikõlbuliku teemana, mille kaudu lääneriikidega dialoogi astuda ja neid positiivselt hõlmata. Tegelikkus aga reedab ka siin oma huvide kehtestamise soovi.
Venemaa vaktsiinidiplomaatia jätkus 2021. aastal avaliku ja varjatud mõjutustegevuse masinavärgi toel aktiivselt, ent sai ka tagasilööke.
Venemaa sisepoliitikas laseb repressiivsuse ja keeldude kasv tõmmata üha enam paralleele Nõukogude Liiduga. 2021. aasta duumavalimiste tulemused vormistati ulatuslike manipulatsioonide toel. Venemaa-vastased sanktsioonid toimivad, ent neilt ei tohiks oodata tulemusi, mida nende seadmisel eesmärgiks ei olnud. Sanktsioonide mõjumist näitab hästi Venemaa autotootja GAZ tegevus sanktsioonide-ohu hirmus.
Sarnaselt Venemaale soovis ka Hiina oma koroonavaktsiini geopoliitilistel eesmärkidel ära kasutada. Rahvusvahelise kuvandi parandamiseks on Peking asunud oma nn huntsõdalase strateegiat sihtmärgistama. Hiina ja Venemaa koostöö ei ole aga nii tihe ja sõbralik, kui nad välja paista lasevad.
Terrorismioht Euroopas võib suureneda kasvulavade tõttu Aafrikas ja Afganistanis, eraldi ohuallikaks on ka juba Euroopas asuvad radikaalid. Afganistani sündmuste tõttu võib hoogustuda ka ebaseaduslik ränne, eelkõige Vahemere idatee kaudu.
Jaga:
15.02.2022
In english