Venemaa on valmis sõjaks

Sügisel 2021 ja talvel 2022 koondas Venemaa Ukraina piiri äärde 150 000-mehelise väekontingendi, kaasates üksusi ja võimekusi kõikidest Venemaa sõjaväeringkondadest, sealhulgas Kaug-Idast ja kõigist kaheteistkümnest armeest. Tegemist on Venemaa vägede pretsedenditult suurima koondamisega viimase 30 aasta jooksul.

Ukraina piiri ääres on tegemist Venemaa vägede pretsedenditult suurima koondamisega viimase 30 aasta jooksul.

Lisaks alaliselt regioonis paiknevatele üksustele (kolm motolaskurdiviisi, üks õhudessantdiviis ja üks merejalaväebrigaad) viis Venemaa Ukraina piiri äärde üle 60 motolaskur- ja tankipataljoni, umbes kümme Iskander raketipataljoni ning üle 30 suurtüki- ja reaktiivsuurtükipataljoni. Venemaa seadis üles väegruppide ulatusliku tagamissüsteemi, viies Ukraina suunale täiendavad juhtimis- ja tagalaüksused, ning paigutas ette laske- ning lahingumoona. Kontingenti toetab regionaalselt ülekaalukas õhuvägi ning Kalibr rakettidega varustatud Musta mere laevastik. Talvel 2021/2022 suurenes märkimisväärselt Vene eriteenistuste ja spetsnazi üksuste tegevus Ukraina strateegiliselt oluliste sihtmärkide vastu.

Edukas sõda Ukrainas võib tugevdada Venemaa poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises plaanis.

Sõjaliste ettevalmistuste raames viis Venemaa Valgevene territooriumile umbes 20 000-mehelise väekontingendi. Naaberriigi territooriumile vägede viimise õigustamiseks või n-ö kattevarjuks korraldati kahe riigi ühisõppus „Sojuznaja rešimost 2022“. Siirdud vägede kooseisus olid peale manööverüksuste ka raketisüsteemid Iskander ning õhutõrjesüsteemid S-400, mida Venemaa ei ole kunagi varem Valgevenesse viinud. Valgevenesse saabusid üksused kolmest õhudessantdiviisist ja kõikidest õhudessantvägede brigaadidest. Ei saa välistada, et Venemaa hakkabki nüüdsest Valgevene territooriumil roteeruvat väegruppi hoidma. Sellel oleks negatiivne mõju laiemalt, ka Läänemere regiooni ja NATO julgeolekuolukorrale, kuna see vähendaks ettevalmistusaega rünnakuks Balti riikide suunal.

Välisluureameti hinnangul on Venemaa Relvajõud valmis alustama täieulatuslikku sõjalist operatsiooni Ukraina vastu alates veebruari teisest poolest. Kui sõjaline valmisolek on saavutatud, piisab operatsiooni alustamiseks ainult poliitilise otsuse vastuvõtmisest. Juhul, kui Venemaa peaks sõja teele asuma, tõuseb sõjalise ohu tase kogu Euroopas. Kuigi sõda Ukrainas ei kujuta endast vahetut sõjalist ohtu Eestile ja NATO-le, on siiski oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises plaanis. Isegi kui Venemaa juhtkonda õnnestub veenda sõjalisest agressioonist loobuma, tuleb Eestil ja teistel lääneriikidel olla valmis Venemaa üha püsivamaks sõjaliseks surveks – otseselt sõjaga ähvardamisest on viimase aasta jooksul saanud Vladimir Putini Venemaa välispoliitika pärisosa.