Kokkuvõte

Venemaa suurimaks õppetunniks Ukraina sõjas 2023. aastal oli väeloome. Oldi küll võimelised värbama suurt inimmassi, kuid puuduliku väljaõppe tõttu ei suudetud saavutada sõjalist edu. Tõenäoliselt jätkab Venemaa ka 2024. aastal kurnamissõda Ukraina vastu.

Venemaa sõjaväe reformi eesmärgid peegeldavad Venemaa juhtkonna nägemust ressurssidest, mida neil on vaja sõjaks Ukraina vastu ja vastandumiseks Läänele. Tõenäoliselt hindab Kreml, et järgmisel kümnendil võib tekkida konflikt NATO-ga. Eesti jaoks tähendab reformi elluviimine lähiaastatel Vene vägede märgatavat kasvu Eesti piiridel.

Venemaa sõjatööstus on vastusena sõja oodatust aeglasemale kulule kasvatanud olulisel määral oma toodangut ning on suuteline agressioonisõja jätkamiseks varustama relvajõude nii vajaliku suurtükiväemoona kui ka soomustehnikaga. Kui lääneriigid ei suuda kiiresti tagada suurtükiväemoona tootmise ja selle Ukrainale tarnimise mahtu, kasvab Venemaa eelis Ukraina ees suurtükiväemoona kättesaadavuse osas 2024. aastal

Lukašenka sekkus möödunudsuvise Prigožini mässu lahendamisse eelkõige selleks, et stabiliseerida Putini režiimi, mis on otseselt seotud tema enda võimul püsimisega. Prigožini lojaalseimate võitlejate paigutamine Valgevenesse võimaldas Putinil vabaneda ebalojaalsest kontingendist, pannes vastutuse nende eest Lukašenka õlgadele. Tõenäoliselt ei ohusta Wagner Valgevene sisepoliitilist stabiilsust ega naaberriike.

Käimas on Vene ühiskonna militariseerimine kõikidel tasanditel ning Putini režiim omandab üha totalitaarsemat palet. Venemaa sisepoliitilise olukorra peamine mõjutaja on kurnamissõda Ukrainas, mis on Putini režiimile täiendav koorem ka sisepoliitilisest vaatest – mida kauem praegune konflikt senise intensiivsusega jätkub, seda enam süvenevad sellest tingitud sisepoliitilised ja ühiskondlikud pinged.

Venemaa majandus on sattunud “sõjasõltuvusse” – lõppenud aasta majanduskasvu taga on riigieelarvest tehtud suured rahasüstid sõjatööstusse. Mida pikemalt ja sügavamalt aga Venemaa majandus sõjatellimustest sõltuma jääb, seda valusam on tulevikus toimuv võõrutusprotsess.

Putin soovib võitu Ukrainas, et näidata oma geopoliitilist üleolekut ka Läänest ning kujundada ümber Euroopa julgeolekuruum. Putin võib küll uskuda, et aeg töötab tema kasuks ning Lääs ja Ukraina väsivad, kuid Läänel ei tasu ülehinnata Venemaa planeerimisvõimet. Venemaale tõenäoliselt sobib vahe-eesmärgina konflikti külmutamine oma
tingimustel. Selle saavutamiseks kasutab Venemaa nii tuumaheidutust kui ka varjatud suhtlust.

Venemaa on vaatamata sõjale Ukrainas suutnud suuremas osas säilitada oma positsioonid endise Nõukogude Liidu aladel väljaspool Euroopa Liitu. Selgelt eristub Moldova, kes hoiab Lääne-meelset kurssi ka riiklikul tasandil. Venemaa üritab Moldovat kallutada tagasi oma orbiidile, mõjutades valimisprotsessi aastatel 2024-2025.

Venemaa püüab tulenevalt rahvusvahelisse isolatsiooni sattumisest ja mõjuvõimu kaotusest Läänes leida liitlasi nii globaalse lõuna kui araabia maade seast. See ei ole soovitud määral õnnestunud nii partnerite kõhkluste kui ka lahknevate huvide tõttu.

Vene meediaväljaannete kui Kremli peamiste mõjutushoobade sanktsioneerimise tõttu otsib Venemaa meeleheitlikult viise, kuidas oma narratiive jätkuvalt Lääne inforuumis levitada. Selleks on sihikule võetud Lääne ajakirjanikud, kellele korraldatakse pressituure okupeeritud Ukraina aladele, et mõjutada neid kajastama Kremli versiooni sõjast.

Venemaa eriteenistused jälgivad agaralt Venemaal asuvate lääneriikide diplomaatiliste esinduste töötajaid ning nende kontakte Vene ekspertkogukonnaga, kelle esindajaid püütakse värvata koostööle. Info Lääne esindajate suhtlusest Vene teadlaste ja mõttekodalastega jõuab tõenäoliselt ka FSB-ni.

Venemaad ja Hiinat ühendab ühine vastasseis USA ja tema liitlastega, kuid erinevalt Ukraina sõjaga hõivatud Venemaast on Hiina plaanid suunatud tema globaalsete ambitsioonide täideviimisele ning partnerlussuhteid Venemaaga vaadeldakse ja kujundatakse osana laiemast oma tingimustel toimivast ülemaailmsest võrgustikust. Hiina ja Venemaa meedia- ja ideoloogiline koostöö suurendavad tõenäoliselt veelgi kooskõla kahe riigi välispoliitikas.

Hiina välispoliitika ideologiseerimine võib hägustada Hiina arusaama maailmast. Hiina on viimase aasta jooksul selgelt intensiivistanud Euroopa-suunalist mõjutustegevust. „Vööndi ja tee“ initsiatiiv on Hiina globaalses strateegias endiselt kesksel kohal.

Hiina on ehitamas üles Hiina standarditel põhinevat ja erinevate Hiina tehnoloogiaettevõtete lahendusi kombineerivat integreeritud poliitilist ja tehnoloogilist ökosüsteemi. Hiina tehnoloogia levik kriitilisse taristusse ohustab Eesti julgeolekut.

Terrorismioht Euroopas on lähiaastatel kõrge. 2023. aastal Euroopas toimunud koraani põletamisega päädinud meeleavaldused on loonud fooni kättemaksurünnakute korraldamiseks.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja tänast julgeolekuolukorda on erasektori osatähtsus salastatud teabe kaitsel muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Pidades silmas Vene ja Hiina eriteenistuste huve uusi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete vastu, on oluline, et tagataks kõige tundlikuma info kaitse juba planeerimisfaasis ja järgitaks hoolsalt salastatud teabe kaitse nõudeid.