Suurõppuste „Zapad 2017“ ja „Zapad 2021“ võrdlus

2021. aastal toimus Venemaa järjekordne strateegiline suurõppus „Zapad“. Läänesuunalised strateegilised õppused leiavad aset iga nelja aasta tagant, eelmine õppus toimus 2017. aastal.

„Zapad 2021“ oli senini suurim „Zapadi“ seeria õppus. Kui 2017. aastal osales õppusel  hinnanguliselt 100 000 sõjaväelast, siis „Zapad 2021“ hõlmas kokku 200 000 sõjaväelast, 250 lennuvahendit, 760 ühikut tehnikat, sh 290 tanki, 240 relvasüsteemi ja 65 sõjalaeva. Kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi sõnul oli ainuüksi Mulino polügoonil 13.09.21 õppusega seotud 20 000 sõjaväelast, mis juba ületab Viini dokumendiga sätestatud vaatlejate kutsumiseks kohustuslikku arvu (13 000).

„Zapad 2021“ oli senini suurim „Zapadi“ seeria õppus, kus osales hinnanguliselt 200 000 sõjaväelast.

Õppuse üldstsenaarium tõenäoliselt ei erinenud väga varasematest läänesuuna õppuste stsenaariumitest. Konkreetseid viiteid on sellele, et endiselt oli õppuse peavastane NATO. Peale Läänemere regiooni oli õppuse oluline fookus taas põhjasuunal ja Barentsi merel.

Erinevalt õppusest „Zapad 2017“ ei toonud Venemaa seekord teistest regioonidest Eesti piiri äärsetele polügoonidele vägesid juurde ning õppuse kõige nähtavam osa toimus Nižni Novgorodi oblastis Mulino polügoonil. Õige ei ole aga väide, et Venemaa viis õppuse kaugemale NATO riikide piiridest, kuna „Zapad 2021“ toimus ka vahetult Leedu piiri ääres Kaliningradi oblastis, vahetult Poola piiri ääres Valgevenes ning vahetult Norra piiri ääres Koola poolsaarel ja Barentsi merel. Ka Eesti lähedal Strugi Krasnõje polügoonil toimus oluline õhudessandi harjutus.

Venemaa sõjalised võimed ja valmidus on ikka kasvutrendis. Suurõppuse “Zapad” mastaap on alates 2009. aastast pidevat kasvanud. 

„Zapad 2021“ näitas, et Venemaa sõjalised võimed ja valmidus on ikka kasvutrendis, õppuse mastaap on alates 2009. aastast pidevat kasvanud. Pärast „Zapadi“ seeria õppusi on Venemaa Relvajõududes loodud uusi formeeringuid, tõenäoliselt lähtudes õppusel saadud õppetundidest. Igal järgmisel õppusel on harjutatud ettenähtud taktikalisi tegevusi rohkem ja detailsemalt reaalselt maastikul. Näiteks harjutati seekord ulatuslikku öist õhudessanti ja lasti taktikalist raketti Iskander korraga mitmest regioonist. Selle taga on uue relvastuse ja varustuse laiem kasutuselevõtt ning lahingutehnika ja transpordivahendite aasta-aastalt paranev valmisolek.

Varasemast detailsemalt harjutati seekord Kaliningradi oblasti tugevdamist lisaüksustega. Oblastisse viidi juurde u 2000 merejalaväelast koos dessantlaevade ja lahingutehnikaga. Lisaks lennutati augustis Kaliningradi oblastisse 900 sõjaväelast 1. tankiarmeest, kes said lahingutehnika kohalikest hoiubaasidest ning moodustasid kohapeal täiendavad lahinguüksused. Tõenäoliselt testiti sel moel mobilisatsioonisüsteemi ja reservüksuste loomise kiirust.

Varasemast suurem oli teiste riikide osalus õppusel. Kui varem on „Zapad“ olnud peamiselt Vene–Valgevene ühisõppus, siis seekord osales peale nende 6 riiki oma üksustega (Valgevene, India, Kasahstan, Armeenia, Mongoolia, Kõrgõzstan) ja 6 riiki vaatlejatega (Vietnam, Hiina, Usbekistan, Myanmar, Pakistan, Sri Lanka). Teiste riikide kaasamine annab Venemaale võimaluse näidata, et ta ei ole isoleeritud paariariik, et on lai ring maailma riike, kellega Venemaa teeb tugevalt sõjalist koostööd. Teised riigid osalevad õppusel pigem militaar-diplomaatilises liinis, tõenäoliselt vaid Valgevene Relvajõududega on Venemaal ühised operatiivplaanid ja sisuline koostöö. On väga tõenäoline, et teised riigid kasutavad õppusel kohandatud stsenaariumit, mis erineb Venemaa Relvajõudude kasutatud stsenaariumist.

Poliitilistel põhjustel hoiti 2021. aasta suurõppuse ajal läänesuunal n-ö madalat profiili, aga 2022. aastal võib olukord olla teistsugune.

Kui strateegiliste õppuste senises tsüklis muudatusi ei tehta, siis toimub järgmine „Zapad“ tõenäoliselt 2025. aastal. Enne seda on aga meie regioonis oodata Vene–Valgevene ühisõppust „Liidukilp“ – „Štšit sojuza 2023“. Käesoleval aastal toimub tõenäoliselt õppus „Vostok 2022“ fookusega Kaug-Idal. Eelmised „Vostok“ õppused on näidanud, et Vene Relvajõud harjutavad ka seal tegevust lääne strateegilisel suunal.

Tõenäoliselt ollakse „Vostok 2022“ ajal aktiivsed kõigil strateegilistel suundadel. Kui „Zapad 2021“ ajal hoiti poliitilistel põhjustel lääne suunal n-ö madalat profiili, siis 2022. aastal võib olukord olla teistsugune.

Välisluureameti hinnangul jääb „Zapad“ Venemaal  õppusteseeriaks, kus harjutatakse sõda NATO vastu. Uute üksuste formeerimine pärast eelmisi „Zapad“ õppusi kinnistab arusaama, et Venemaa Relvajõud peavad läänesuunda esmatähtsaks ning pühendavad sellele ressursse, kasutades Relvajõudude arendamisel õppustel kogutud infot.