Venemaa sõjaväeluure GRU luurekeskused

Vene sõjaväeluure (Glavnoe (razvedõvatelnoje) upravlenie Generalnogo štaba Vooružjonnõh Sil RF; GRU) kogub Venemaa poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale teavet selliste riikide ja riikide ühenduste kohta, mida Venemaa peab enda vastaseks või tõenäoliseks vastaseks. Vene sõjaväeluure üks eripärasid teiste militaarluureteenistuste seas seisneb selles, et peale sõjalise info kogutakse seal teavet ka sihtriikide ja -piirkondade majanduse, poliitika, tehnika ja ökoloogia kohta. Luureinfo kogumiseks kasutatakse eri luuredistsipliine ja töömeetodeid.

GRU luurab riikide järele, keda Venemaa peab enda vastaseks.

Nagu teisedki Vene eriteenistused, teeb GRU luuret välisriikide vastu nii sihtriigi territooriumil kui ka Venemaa enda territooriumil (nn luure territooriumilt). Sihtriigis kasutatakse luuretegevuseks peamiselt luureohvitsere, kes töötavad Venemaa saatkonnas (nn legaalresidentuur) või muu kattevarju all (nn ebatraditsiooniline kate). Luure territooriumilt hõlmab mõistagi paljuräägitud küber- ja mõjutustegevust, signaal- jm tehnilist luuret, kuid GRU arsenalist ei ole kadunud ka traditsiooniline inimluure, s.o luureinfo hankimine inimallika kaudu.

GRU inimluure (agenturnaja razvedka, agentuurluure) jaguneb kaheks suunaks: strateegiline agentuurluure (strategitšeskaja agenturnaja razvedka, SAR), mis hõlmab näiteks legaalresidentuure ja illegaale, ning operatiiv-agentuurluure (operativnaja agenturnaja razvedka, OAR).

GRU 15. valitsuse kureeritud operatiiv-agentuurluure peamine ülesanne on valmistada ette ja toetada Venemaa sõjalisi operatsioone välismaal, kasutades selleks sihtriigi kohta kogutud operatiiv-taktikalist luureinfot. Luureinfot koguvad agentide võrgustikud – agentuur. Agentuurilt saadud teabe abil kaardistab GRU sihtriigi relvajõudude olukorda ja arengut, iseäranis NATO kohaloluga seotud arengut. Lisaks kogutakse infot sihtriigi oluliste asutuste, kriitiliste taristuobjektide, poliitilise olukorra ja rahva meelestatuse kohta.

Lääne- ja Lõuna-Venemaal piiri ääres teeb GRU operatiiv-agentuurluuret luurekeskuste (razvedõvatelnõi tsentr) kaudu. GRU luurekeskuste vastutusala Venemaast läänes ulatub Skandinaaviast ja Balkani poolsaarest kuni Lääne-Euroopani. Alates 2014. aastast tegutsevad luurekeskused eriti intensiivselt Ukraina vastu.

Luurekeskuste agentuur jaguneb üldiselt kaheks: püsivalt välismaal elavad ja püsivalt Venemaal elavad isikud. Välismaalaste hulgast värvatakse enamasti mehi, kes külastavad regulaarselt Venemaad, räägivad vabalt vene keelt, on positiivselt või vähemalt neutraalselt meelestatud Venemaa praeguse režiimi suhtes ja on võimelised täitma luureülesandeid. Operatiivohvitseride turvalisuse tagamiseks toimub tavaliselt Venemaal nii agendikandidaatide väljaselgitamine, potentsiaalsete agentide kultiveerimine kui ka agendi värbamine, väljaõpe ja edasine menetlemine. Venemaal korraldatud kohtumistel annab agent üle kogutud info ja saab uusi ülesandeid ja juhtnööre, ühtlasi kogub agendijuht täiendavat infot agendi kohta. Kui agendil kaob võimalus Venemaad külastada, siis võib luurekeskus agendikohtumise ka kolmandas riigis korraldada. Neile antud ülesannete täitmiseks teevad GRU luurekeskused koostööd Venemaa teiste jõuametkondadega (FSB, Siseministeerium, piirivalve, migratsiooniteenistus jm).

Agentideks värvatakse enamasti mehi, kes külastavad regulaarselt Venemaad ja räägivad vabalt vene keelt.

GRU luurekeskuste operatiivohvitserid annavad agentidele ülesandeid sõltuvalt nende võimetest ja juurdepääsust infole – alates nii süütuna näivast tegevusest nagu sihtriigi meedia ja meeleolude jälgimine ning maakaartide, sõnastike ja muu vabalt kättesaadava materjali ostmine, kuni militaar- või kriitilise taristu objektide jälgimise ja salastatud teabe varastamiseni. Kogutud materjale edastab agent agendijuhile elektrooniliselt või annab üle agendikohtumisel Venemaal. Sõjaolukorras või sarnase ohu tekkimisel võidakse välismaal elavate agentide juurde Venemaalt saata raadiojaamaga varustatud sideagent (Venemaa alaline elanik), et kindlustada info kiire edastamine ka sellises olukorras, kus muud sidekanalid on katkenud.

Ukraina vastu on luurekeskused alates 2014. aastast organiseerinud ka nn agentuur-võitlusgruppe, kes on korraldanud pommiplahvatusi ja mõrvu ning valmistanud ette relvapeidikuid, juhuks kui Venemaalt antakse signaal tegevuse aktiveerimiseks (näiteks ulatuslikuma sõjategevuse puhkemisel Venemaa ja Ukraina vahel).

Ukrainas on luurekeskused korraldanud pommiplahvatusi ja mõrvu ning valmistanud ette relvapeidikuid.

Luurekeskused värbavad agente ka Venemaa elanike hulgast. Neile antakse eriväljaõpet, et nad oleksid valmis konfliktiolukorras või selle eel suunduma sihtriiki, kus nad peavad täitma luureülesandeid (eelkõige vaatluse teel), aga olema valmis sooritama ka diversiooniakte ja täitma muid eriülesandeid. Nad võivad välismaal tegutseda nii gruppidena kui ka üksikagentidena ning varustatud on nad muu hulgas raadiojaamadega, et pidada sidet luurekeskusega.

Kaliningradi ja Murmanski luurekeskus värbavad agente ka meremeeste hulgast (nn laevaagent, sudovoi agent). Laevaagendid teevad muu hulgas visuaalluuret maailma sadamalinnades.

Üldjuhul saavad agendid ülesannete täitmise eest tühist rahalist tasu või isegi täidavad ülesandeid tasuta. Paljud luurekeskuste operatiivohvitserid on korrumpeerunud ja jätavad agentidele mõeldud tasust osa endale.

Viimase kümnendi jooksul on NATO liikmesriikide ja liitlaste eriteenistuste tõhusa koostöö tulemusena GRU luurekeskuste agente Venemaa piiri äärsetes riikides pidevalt tuvastatud ja süüdi mõistetud.

Välisluureameti hinnangul on operatiiv-agentuurluure vaatamata GRU läbikukkumistele püsivaks ohuks Venemaa lähiriikide julgeolekule. Kahtlemata õpivad Venemaa luurekeskused oma vigadest, parandavad luuretegevuse modus operandi ja jätkavad operatiiv-agentuurluuret, mistõttu juhimegi partnerriikide ja Venemaal reisivate inimeste tähelepanu sellele ohule.