Venemaa relvajõud kasvavad: 44. armeekorpuse näide

Hoolimata suurimatest inimkaotustest Teise maailmasõja järgsel perioodil kasvab Venemaa relvajõudude isikkoosseis ning relvajõud moodustavad värvatud sõdurite baasil juurde uusi üksusi ja väekoondisi. Venemaa relvajõud ei tegele isikkooseisu arvu taastamisega sõjaeelsele tasemele (600 000 – 700 000 sõjaväelast); see õnnestus neil juba 2022. aasta sügisel läbiviidud osalise mobilisatsiooniga. Sealtpeale on Venemaa jätkanud paralleelselt nii sõjapidamiseks vajalike jõudude lahinguvõime taastamist kui ka sõjaväereformiga deklareeritud uute üksuste moodustamist lepinguliste sõjaväelaste värbamise teel. 2026. aastaks on Kreml seadnud eesmärgiks jõuda 1,5 miljoni sõjaväelaseni.

2024. aastal formeerisid Vene relvajõud taasloodud Leningradi sõjaväeringkonda ehk Eesti lähiümbrusesse 44. armeekorpuse ja 6. üldvägede armee 69. motolaskurdiviisi (Kamenka, endine 138. üksik-motolaskurbrigaad). Mõlemad väekoondised saadeti peale formeerimist Ukraina rindele lahingukogemust saama. Lisaks alustati 2024. aasta teises pooles 6. üldvägede armee 68. motolaskurdiviisi (Luuga, endine 25. üksik-motolaskurbrigaad) formeerimist, millega väga tõenäoliselt jätkatakse 2025. aastal. See, et ühe aasta jooksul koondati Eesti lähiümbrusesse nii armeekorpus kui ka motolaskurdiviis, näitab Venemaa relvajõudude võimet luua suhteliselt lühikese ajaga suuri väekoondiseid.

44. armeekorpus, mille arvel Venemaa relvajõud 2024. aastal Eesti lähiümbruses kasvasid, on tulevikus alaliselt Soome suunale planeeritud. Selle peamised osised moodustati 7-8 kuu jooksul 2023. aasta sügisel ja 2024. aasta kevadel peamiselt relvajõududesse värvatud uute lepinguliste sõjaväelaste baasil. Värskelt moodustatud armeekorpuse manööverüksused, 72. motolaskurdiviis ja 128. motolaskurbrigaad, said tuleristsed 2024. aasta mais Harkivi oblastis, kus nad ründasid Ukraina vägesid. Nende väljaõppeperiood oli Venemaa praegusele sõjapidamise viisile kohaselt lühike ning keskendus üksikvõitlejale ja väikeüksustele (jagu, rühm, rood).

VANAD SÕJAVÄELINNAKUD UUESTI KASUTUSSE

44. armeekorpuse lahingutoetus- ja teenindustoetusüksuste moodustamine jätkub väga tõenäoliselt 2025. aastal, sest nende väljaõpetamine ning relvastamine ja varustamine võtab rohkem aega. Korpuse üksuste alaliste paiknemiskohtadena on kavas kasutusele võtta vanad sõjaväelinnakud Karjala vabariigis. Nende remontimiseks ja rajamiseks läheb tõenäoliselt minimaalselt 3-4 aastat. Sõjaväelastele ja nende perekondadele vajaliku elamufondi rajamiseks kulub aga tõenäoliselt rohkem aega.

Üksuste paigutamiseks on kavas kasutusele võtta vanad sõjaväelinnakud Karjala vabariigis.

Kokkuvõttes kasvatab Venemaa oma relvajõudude isikkoosseisu nii nominaalselt – presidendi ukaasiga relvajõudude ametikohtade arvu suurendades – kui ka reaalselt värbamise teel. 6. üldvägede armee ja 44. armeekorpuse allüksuste formeerimine 2024. aastal kinnitab, et Kreml mitte ainult ei tee plaane, vaid suudab ka päriselt uusi üksusi ellu kutsuda. Lähima kahe aasta perspektiivis täiendavate ressursside mobiliseerimine poliitilise tahte puudumise taha tõenäoliselt ei jää. Kuivõrd jätkusuutlik on uute väekoondiste moodustamine ja alahoidmine 3–5 aasta perspektiivis, on iseküsimus. Seda me ei tea ja see sõltub paljuski Venemaa-Ukraina sõja kestusest, tulevikust, Venemaa majanduse käekäigust ning lääneriikide meelekindlusest sanktsioonidega jätkata.

Kreml on valinud pikaajalise vastasseisu tee ning otsustanud jätkata täiendavate ühiskondlike ressursside mobiliseerimist nii relvajõudude taastamiseks kui ka sõjaväereformi eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui Venemaal õnnestub jätkata sõjaväereformiga planeeritud väekoondiste moodustamist, siis seisavad Eesti ja NATO lähiaastatel silmitsi pikaajalist sõjalist ohtu kujutava Venemaa väehoiakuga.