6.1
Põhja-Korea on aktiveerunud erinevatel rinnetel
Üha aktiivsemalt luurav Põhja-Korea kogub infot ka oma partnerite Venemaa ja Hiina kohta.
Põhja-Korea rahastab oma relvastusprogrammi töölisdiasporaa toel.
Kattefirmade alla varjuvad põhjakorealased kujutavad endast ohtu ettevõtjatele: kahtluse korral tuleks äripartneritele teha taustakontroll, et vältida võimalikku sanktsioonide rikkumist.
Viimastel aastatel Venemaad relva, laskemoona ja sõduritega toetanud Põhja-Korea on elavdanud tegevust ka teistel rinnetel: riigi diplomaadid on hakanud koguma üha aktiivsemalt luureinfot mitte ainult Euroopas, vaid ka Venemaal ja Hiinas.
Põhja-Korea režiim soovib ligipääsu kõikvõimalikule informatsioonile, mis aitab edendada kodumaist sõjatööstust, tootmist, tehnoloogiat ja muudki. Teavet hangivad nii diplomaadid kui ka neile alluvad isikud. Mõnedes saatkondades on loodud suisa “teadus- ja tehnoloogiaatašee” ametikoht – nii näiteks kogutakse suurtes mahtudes teadusartikleid ning soetatakse hankevõrgustike kaudu erinevaid tooteid.
Mõned näited, millise teabe, tehnoloogia ning varustuse vastu Põhja-Korea režiim huvi tunneb:
- spetsiaalse sõja- ja allveelaevadele mõeldud kattumisvastase värvi tootmistehnoloogia ja materjalid;
- tuumaelektrijaamade ehitusplaanid;
- haruldaste muldmetallide tehnoloogia Venemaalt;
- satelliitides kasutatavad seadmed;
- seemned uute põllumajandussortide kasvatamiseks;
- info kuullaagreid tootva tehase kohta Venemaal;
- info uute tehaste rajamiseks Põhja-Koreasse: väetise- ja tsemenditehas, tehas selliste osade tootmiseks, mis peavad taluma suurt survet;
- info väetisi tootva tehase rajamiseks;
- biotehnoloogia;
- tehisintellekt ja andmetehnoloogia;
- lainete ja loodete energia kasutamine elektri tootmiseks;
- grafeen (kasutusel mh sõjatööstuses);
- nano- ja komposiitmaterjalid, nanotehnoloogia;
- elektroonikatooted;
- elektritraktorid Hiinast;
- kivimite töötlemise ja kaevandustehnoloogia.
Töölispartei 80. aastapäeva auks korraldatud sõjaväeparaadil esitletud Põhja-Korea uusim mandritevaheline ballistiline rakett Hwasong-20, mille lennuulatus on väidetavalt 15 000 km. Allikas: CGTN
Hiinas on Põhja-Korea aktiivne eelkõige põhjapoolsetes Pekingi, Daliani ja Shenyangi linnades. Venemaal aga Moskvas ning Kaug-Idas Hiina piiri ääres asuvas Blagoveštšenskis. Põhja-Korea ametnikud soovivad saata tudengeid Venemaa ülikoolidesse õppima tuuma- ja teisi kõrgtehnoloogia erialasid.
TÖÖLISDIASPORAA TÄIDAB RAHAKASSAT
Pyongyangi režiimil on üks isemoodi sissetulekuallikas: Põhja-Korea saadab nimelt oma töölisi välismaale – eelkõige Venemaale ja Hiinasse –, et seal režiimi ja selle relvastusprogrammi jaoks raha teenida. ÜRO hinnangul ulatub nende arv üle 100 000.
Põhja-Korea režiim teenib töölisdiasporaa pealt kokku pea pool miljardit eurot aastas.
Lõviosa töölistele makstavast palgast liigub riigikassasse, töötajatele endile jääb kätte vaid väga väike osa. Näiteks peavad kõrgepalgalised IT-töötajad andma Põhja-Koreale pea 90% oma teenitud tulust. Arvestades, et üks selline IT-töötaja võib teenida aastas näiteks sadu tuhandeid eurosid ning et neid on üle maailma tegutsemas mitmeid tuhandeid, teenib Põhja-Korea režiim nende pealt igal aastal sadu miljoneid eurosid, töölisdiasporaa pealt laiemalt aga kokku pea pool miljardit eurot aastas.
Peamiselt töötavad välisriikidesse saadetud põhjakorealased ehituses ja tööstuses ning nende elu- ja töötingimused on tihtipeale ebainimlikud. Lisaks antakse neile sageli ülesandeks hankida oma asukohariikides teatud kaupu, et need seejärel Põhja-Koreasse saata – näiteks toitu, riideid, ravimeid, sigarette, mööblit, aga ka ehitusmaterjali ning tööstuskaupu.
Välisriikides töötavad põhjakorealased üritavad tihtipeale ka ise leida mooduseid, kuidas raha teenida ja oma elujärge parandada. Üks levinumaid viise selleks on Põhja-Koreas toodetud traditsioonilise korea meditsiini toodete müümine. Põhja-Korea saadab välisriikidesse ka arste, kes samuti võivad kasutada ebaausaid võtteid, et oma patsientidelt rohkem raha välja nõuda, rääkides neile külge haigusi, mida neil pole, ja müües neile seejärel ebavajalikke ravimeid.
KATTEVARJUS PÕHJA-KOREA ETTEVÕTTED
Põhjakorealased on üha toimekamad IT-äris – näiteks krüptovaluutade ja plokiahela tehnoloogia arendamises – ning nad pakuvad teenuseid klientidele üle ilma. Päritolu varjamiseks kasutavad põhjakorealased võltsitud ID-sid ja teistes riikides, ka Hiinas või Venemaal registreeritud kattefirmasid. Näiteks Hiinas baseeruva Yanbian Silverstar Network Technology Co., Ltd. ja Venemaal baseeruva Volasys Silver Stari taga on tegelikult põhjakorealased, kes on lähedalt seotud organisatsiooniga Munitions Industry Department, mis tegeleb Põhja-Korea ballistiliste rakettide arendusega. On oht, et selliste pealtnäha legitiimsete ettevõtete klientideks satuvad ka Eesti firmad.
Põhja-Korea IT-firmade tegelik eesmärk on taas Pyongyangi režiimi ja selle relvastusprogrammi jaoks raha teenida. Siin tasub kindlasti meeles pidada, et igasugune tegevus, mis aitab finantseerida Põhja-Korea relvastusprogrammi, on rahvusvaheliste sanktsioonide all ja seega karistatav. Karistused ulatuvad rahatrahvist kuni pikaaegse vangistuseni.
Igasugune tegevus, mis aitab finantseerida Põhja-Korea relvastusprogrammi, on rahvusvaheliste sanktsioonide all ja seega karistatav.
Põhja-Korea IT-spetsialistid üritavad ka ise tööle pääseda Euroopa ja Ameerika ettevõtetesse. Näiteks on teada, kuidas üks Lääne firma palkas enda ridadesse pahaaimamatult ühe põhjakorealase, kui too oli valetanud oma isikuandmete ja töökogemuse kohta. Talle anti töö tegemiseks vajalik ligipääs ettevõtte IT-süsteemidele, mida kurjasti ära kasutades laadis ta alla konfidentsiaalse ärialase info. Hiljem, kui teda hakati ettevõttest lahti laskma, ähvardas ta selle info avalikuks teha, kui talle teatud summat üle ei kanta.
Seda arvesse võttes on Eesti ettevõtete jaoks väga oluline tuvastada tööle kandideerivate kolmandatest riikidest pärit inimeste tõene identiteet ja taust. Lisaks tuleb olla valvas krüptovaluuta ja plokiahela valdkonnas tegutsedes ning teha kindlaks, et äripartneriks pole Põhja-Korea ettevõte.