Pabertiiger Kaukaasia mägedes

2022. aasta septembris puhkesid Lõuna-Kaukaasias intensiivsed lahingud Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Ligi kahe ööpäeva vältel, 12.-14. septembrini ründasid Aserbaidžaani Relvajõud kaudtulega sihtmärke sügaval Armeenia territooriumil, sealhulgas linnu ja väiksemaid asulaid. Aserbaidžaani üksused tungisid aga mitu kilomeetrit üle Armeenia rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri.

2022. aasta septembrilahingutes ründas Aserbaidžaan esimest korda avalikult ja varjamatult Armeenia suveräänset territooriumi.

2021. aasta hiliskevadest alates on Armeenia ja Aserbaidžaani vahel toimunud arvukalt relvakokkupõrkeid. Kuid lahingud 2022. aasta septembris erinesid varasematest kokkupõrgetest ühes olulises aspektis – esimest korda ründas Aserbaidžaan avalikult ja varjamatult Armeenia suveräänset territooriumi. Nii teise Mägi-Karabahhi sõja ajal (2020. aasta septembris-novembris) kui ka hiljem oli Aserbaidžaan alati eitanud sihtmärkide ründamist Armeenias ning väitnud, et tema relvaüksused ei ole ületanud rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri.

Aserbaidžaani ettevaatlikkuse peamiseks põhjuseks oli väga tõenäoliselt Armeenia strateegiline liitlassuhe Venemaaga ning liikmesus KJLO-s. Oma praegusel kujul 2002. aastal moodustatud KJLO on Venemaa-keskne organisatsioon, mida Moskva on aastaid reklaaminud ühe peamise julgeoleku tagajana endise Nõukogude Liidu territooriumil. Omalaadse „ida-alade NATO-na“, kus ühe KJLO liikmesriigi ründamise korral käivituvad julgeolekutagatised ning organisatsiooni teised liikmesriigid – eelkõige muidugi Venemaa – tulevad rünnaku ohvrile appi.KJLO liikmesriigid on Venemaa, Valgevene, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan.[1]

Teise Mägi-Karabahhi sõja ajal 2020. aastal tõrjusid Venemaa ja KJLO Armeenia abipalved just põhjendusega, et Armeenia suveräänset territooriumi ei ole rünnatud.

Teise Mägi-Karabahhi sõja ajal tõrjusid Venemaa ja KJLO Armeenia ametlikud abipalved just põhjendusega, et Armeenia suveräänset territooriumi ei ole rünnatud – sõjategevus toimus Aserbaidžaani rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil.

Ka 2022. aasta septembris esitas Armeenia KJLO-le ametliku abipalve. Sel korral oli Armeenia rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri rikkumine ilmselge. Vastuseks saatis organisatsioon Armeeniasse mitte relvi ega sõjaväeüksusi, vaid uurimiskomisjoni. Oma ametliku liitlase kaitseks ei astunud sõjaliselt välja ka Venemaa eraldi.

Armeenia valitsus tunnistas seejärel avalikult, et senised julgeolekutagatised, mida pakkusid Venemaa kahepoolselt ja KJLO, on osutunud illusiooniks ja lakanud eksisteerimast. 2022. aasta novembris Jerevanis toimunud KJLO tippkohtumisel osalejaid „tervitasid“ linnatänavatel sajad armeenlastest meeleavaldajad, kelle plakatitel nimetati muu hulgas Venemaad vaenlaseks ning nõuti Armeenia väljaastumist KJLO-st.

Armeenia valitsus on avalikult tunnistanud: senised julgeolekutagatised on osutunud illusiooniks ja lakanud eksisteerimast.

Venemaa ja KJLO reaktsioonist 2022. aasta septembrilahingutele Armeenias saab teha kaks peamist järeldust.

Esiteks on – vähemalt ajutiselt – oluliselt vähenenud Venemaa sõjalise heidutuse usutavus Lõuna-Kaukaasias ja ka endise Nõukogude Liidu alal laiemalt. Selle põhjusteks on 1) Vene Relvajõudude ja sõjaliste võimete seotus sõjategevusega Ukrainas ning 2) Venemaa suutmatus saavutada Ukraina-vastases agressioonis veenvat sõjalist edu.

Teiseks on osutunud paljasõnaliseks nii Venemaa kahepoolselt kui ka KJLO raamistikus pakutud julgeolekutagatised. Venemaa sekkub sõjaliselt oma „liitlaste“ kaitseks ainult siis, kui see on tema enda huvides. Mitte aga siis, kui väidetavad liitlased vajavad abi või kui seda nõuaks lepinguline kohustus. KJLO on aga osutunud n-ö pabertiigriks – jututoaks, mitte tõsiseltvõetavaks kaitseliiduks.

Väga tõenäoliselt on nende kahe järelduseni jõutud mitte ainult Armeenia juhtkonnas, vaid ka kõikide teiste KJLO liikmesriikide pealinnades.