2.1

Venemaa välispoliitika “ümbergrupeerumine”

08.02.2023

In english
  • 17.12.2021 NATO-le ja USA-le esitatud nõudmised näitavad Venemaa pikaajalist sihti muuta Euroopa julgeolekuolukorra baasaluseid. Ukraina alistamine on selleks hädavajalik eeldus.

  • Putin panustab autoritaarsete riikide geopoliitilise koalitsiooni loomisele, mille ühine kandepind on vastandumine Läänele ja demokraatiale ning õigusriiklusele.

  • Invasioon Ukrainasse tegi lõpu Venemaa Välisministeeriumi lootusele riigi välispoliitika strateegilises kujundamises sisulist rolli mängida.

SÕDA UKRAINAS JA EUROOPA JULGEOLEKUARHITEKTUUR

24.02.2022 varahommikul alanud Venemaa vallutussõda Ukrainas raputas Euroopa senist julgeolekuruumi ning on osa Putini laiemast eesmärgist Euroopa julgeolekuarhitektuur ümber kujundada.

Putin avalikustas oma tegelikud eesmärgid 17.12.2021, kui Venemaa esitas NATO-le ja USA-le julgeolekulepingu kavandi, kus on loetletud nõudmised Euroopa julgeolekuolukorra baasaluste muutmiseks, mis hõlmavad ka Ukrainat. Neist kõige olulisemad on:

  1. NATO avatud uste poliitika lõpetamine
  2. NATO sõjaline paigutus tagasi 1997. aasta joonele

24.02.2022 hakkas Putin oma eesmärki ellu viima täiemahulise sõjalise rünnakuga Ukrainas. Tõenäoliselt peab Putin Ukraina alistamist oma laiemate eesmärkide saavutamise eeltingimuseks. Ukraina pidigi Venemaa plaani järgi alistatama loetud päevadega. Läks teisiti, kuna plaani eeldused ei pidanud paika. Venemaa süsteemsed nõrkused – alaline valetamine ja varastamine riigiaparaadis  – lõid Vene juhtkonnale vale pildi olukorrast Ukrainas.

NATO-le ja USA-le esitatud nõudmised näitavad Venemaa pikaajalist sihti kujundada Euroopa julgeolekukeskkond ümber selliseks, kus NATO-l ei oleks kandvat rolli. Seda silmas pidades on ülitähtis NATO liitlaste sõjaline eelpaigutus Ida-Euroopas, selle kohene lahinguvalmidus, logistika ja varude järjepidevus.

Ukraina poliitiline ja sõjaline kapituleerumine on endiselt Putini eesmärk, ning selle saavutades läheb Putin nii kaugele, kui tal lastakse minna.

Praeguseks on Putin Venemaale sõjast väljumise võimalikult raskeks teinud – välispoliitiliselt Ukraina regioonide fiktiivse liitmisega Venemaaga, kuid ka riigisiseselt mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Ukraina poliitiline ja sõjaline kapituleerumine on endiselt Putini eesmärk, ning selle saavutades läheb Putin nii kaugele, kui tal lastakse minna. Muutunud on ajaline raamistik, kiirest kukutusrünnakust on saanud pikaajalisem kurnamissõda, kus võib tekkida ka vähem intensiivseid vaheetappe. Välisluureameti hinnangul usub Putin, et Ukraina sitkus ja Lääne toetus murduvad enne kui Venemaa, kuid praegu ei ole Ukraina Putini meelest veel piisavalt kannatanud, et murduda. Osa Putini alistamisstrateegiast on Ukraina energiataristu süstemaatiline purustamine talvekülmas ning eesmärk see hävitada. Seetõttu on lääneriikide järjepidev sõjaline ja majanduslik abi Ukrainale kriitiliselt tähtis mitte ainult tsiviilelanike humanitaarkatastroofi vältimiseks, vaid ka uute inimsusvastaste kuritegude ärahoidmiseks ning Ukraina kui demokraatliku riigi püsimajäämiseks. Kõige vahetumalt sõltub Euroopa julgeolek keskpikas perspektiivis sellest, kui tugev on Ukraina rahva tahe oma tulevikku ise määrata ja Lääne ühtsusest seda kõigi vahenditega toetada.

Välisluureameti info kohaselt ei ole Venemaa valmis okupeeritud aladest loobuma. Venemaa eeldab, et millalgi peab kurnatud Ukraina istuma läbirääkimislaua taha ja siis saab Venemaa endale sobivad tingimused esitada ning jõulise läbirääkijana olukorrast pluss-poolel väljuda.

Välisluureameti allikatele tuginedes võib öelda, et Lääne senine ühtsus sanktsioonide osas on tulnud Venemaa juhtkonnale halva üllatuse ja ebameeldiva tõsiasjana. Sanktsioonide alla sattunud üritavad kasutada oma sidemeid Läänes ning sellest nimekirjast välja pääseda ning need, keda ähvardab sanktsioneerimine, vältida sinna sattumist. Venemaa tahab, et sanktsioonid lõpetataks. Tema suhtes kehtestatud sanktsioonid ei ole teisejärgulised – nendest sõltub otseselt Venemaa võimekus oma sõjamasinat üleval pidada ning majandust toimivana hoida.

“Russki Mir” jõudis Mariupolisse – pildil lennukipommi tabamuse saanud Mariupoli teatrihoone, kuhu olid lahingutegevuse eest varjunud sajad tsiviilisikud. Allikas: Satellite image ©2022 Maxar Technologies / AFP

VENEMAA VÄLISPOLIITIKA “ÜMBERGRUPEERUMINE”

Venemaa kaotused sõjas Ukrainaga ning kurss pikaajalisele vastasseisule Läänega tingivad ning kiirendavad Venemaa ümberorienteerumist ka välispoliitikas. Putin ei sõdi mitte ainult Ukraina, vaid kogu Lääne väärtussüsteemiga, kuna on veendunud, et rahvusvaheliste suhete tulevik on autoritaarsete poliitiliste süsteemide päralt, kes jagavad omavahel globaalsed mõjusfäärid, sh sõjalise jõuga. Välisluureameti informatsiooni kohaselt suunab Venemaa oma diplomaatilise ressursi Läänelt mujale, et keskendada oma tegevus teistele maailmajagudele. Lääne suunas jääb Venemaa põhiliseks eesmärgiks ühtsuse õõnestamine, sh sanktsioonide kehtestamisel. 

Putin panustab Läänele vastanduva riikide koalitsiooni loomisele, mille ühine kandepind on umbusk Lääne poliitikate suhtes ning kohati vastandumine demokraatiale ning õigusriiklusele. Venemaa näeb perspektiivikate partneritena BRICS-i ning Shanghai Koostööorganisatsiooni liikmeid, aga ka mitmeid Pärsia lahe riike. Teravdatud fookuses on Iraan ja Hiina, kuid ühinema on oodatud kõik, kellel on Läänega ajaloolisi, ideoloogilisi või muid konflikte. Venemaa eesmärk on viia ühine kandepind poliitilistelt deklaratsioonidelt ning majanduskoostöölt sõjalisele koostööle. Mõõdukas edu on saavutatud − selle näide on Venemaa ja Iraani koostöö relvastuses, mida Ukraina vastu kasutatakse. Tõenäoliselt suudab Venemaa 2023. aastal teisigi riike kaasata. Siiski kammitseb Venemaa koostöö laiendamist muu maailma riikide majanduslik seotus lääneriikidega ning nende laiemad geopoliitilised ja majandushuvid. Kandev roll julgeolekupoliitiliste sidemete laiendamisel on Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäril Nikolai Patruševil, kes sellel eesmärgil nii Aasias kui ka Lähis-Idas aktiivselt ringi reisib. Igapäevane töö käib ka Vene ametnike-poliitikute tasandil nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolselt eri riikidega, eesmärgiga töötada vastu Läänele, Venemaa isoleerimisele, sanktsioonidele ning süvendada ja laiendada koostööd globaalselt.

Nikolai Patrušev visiidil Iraanis 08.11.−10.11.22. Venemaa kaupleb Iraanilt relvastust, muu hulgas selleks, et rünnata Ukraina kriitilist taristut. Allikas: IRANIAN PRESIDENCY / AFP

VENEMAA DIPLOMAATIA “TÜHISTAMINE”

Lääne suunal on Vene diplomaadi roll taandatud monotoonsele propagandavalede esitamisele.

Välisluureamet on vaadelnud, kuidas invasioon Ukrainasse tegi lõpu Venemaa Välisministeeriumi lootusele mängida sisulist rolli riigi välispoliitika strateegilises kujundamises. Vene diplomaadid teadsid Putini rünnakuplaanidest Ukraina vastu samapalju või veidi vähemgi kui rahvusvaheline avalikkus. Välisluureametile teadaolevalt said nad rünnaku algusest 24. veebruari hommikul teada meedia vahendusel. Järgnes segadus ja peataolek, kellelgi ei olnud ettevalmistatud jutupunkte. Mõned otsustasid poolt vahetada, kuid valdavat osa tabas vaimne resignatsioon ja seejärel olukorraga leppimine, mis mõnel puhul muutus vihaseks patriotismipuhanguks. Lääne suunal on Vene diplomaadi roll taandatud monotoonsele propagandavalede esitamisele. Venemaa saadikutel tuleb Välisluureameti info kohaselt ühtelugu rahvusvahelistel nõupidamistel improviseerida, kuna nad on infosulus. Alates 24. veebruarist on Vene diplomaadi ellu lisandunud uusi argimuresid, – näiteks ootusärevus, kas kuupalk ikka laekub kontole ning milliselt kolleegilt vajadusel raha laenata. Arvestades Venemaa välispoliitika nihet globaalse Lõuna suunas, võib lähiajal Venemaa diplomaatiat tabada mõningane n-ö uus hingamine, mis koondtulemusena tõenäoliselt päädib pettumusega. Välisluureameti hinnangul ei suuda Lõuna ja Ida Venemaale Läänt asendada.

Venemaa Välisministeeriumi dress code'ist

Venemaa Välisministeeriumis on kehtestatud reglement ametnike korrektse välimuse ja „harmoonilise välisilme loomise“ kohta. 

Nõuded meestele on konservatiivset laadi – tumesinine või hall ülikond, erinevaid pintsakuid ja pükse on lubatud kombineerida, kuid värvid peavad omavahel sobima. Taskutel on dekoratiivne funktsioon, käsi seal ei hoita. Parfüümi peab kasutama mõõdukalt, küüned ja käed olgu korrektsed, tätoveeringuid ja neete nähtavates kohtades olla ei tohi.

 

Eeskujulikult riietunud Sergei Lavrov on ajakirjanikega rääkides kaotanud valvsuse ja pannud käed taskusse.

Allikas: Vene Välisministeeriumi pressiteenistus via AP

Nõuded naistele on samuti konservatiivset laadi, ent detailsemad. Naistöötajal peab olema vanusele ja ametikohale sobiv konservatiivne soeng, allapoole õlgu ulatuvaid juukseid tuleb kanda korralikus soengus, juuste värvimine ebaloomulikku tooni on keelatud, päevane meik olgu vaoshoitud, puuderkreemi tuleb kasutada mõõdukalt, ere meigitoon ei ole tööl kohane, liigse ripsmetuši kasutamine on keelatud ning seelik peab lõppema 5 cm ülal- või allpool põlve.

 

Reeglid ei kehti kõigile. Väga tõenäoliselt on Maria Zahharova kleit liiga lühike.

Allikas: Venemaa Välisministeerium

08.02.2023

In english