Ukrainlaste kaitsetahe, riigi relvajõudude võitlusvõime ning lääneriikide ühtsus Ukraina toetamisel üllatasid Kremlit. Sellest hoolimata ei ole Venemaa strateegiline eesmärk muutunud, Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on endiselt Venemaa siht.
Venemaa hinnangul töötab aeg sõjas Ukraina vastu tema kasuks. Sõjamasina käigus hoidmiseks ollakse valmis panuseid tõstma. Venemaa näib uskuvat, et suudab Ukraina läbirääkimistelaua taha „pommitada“.
Venemaa sõjakuse tõttu on julgeolekuriskid Eestile kasvanud ning suurõppus „Zapad 23“ võib julgeolekuolukorda Läänemere regioonis veelgi pingestada. Balti riikide vaatest on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks.
Sõjategevuse toetuseks Ukrainas rakendab Venemaa Ukraina ja teda toetavate riikide vastu kübervahendeid. Senini ei ole tegevus küberruumis Venemaale loodetud tulemusi andnud, kuid meie valvsus peab püsima kõrge.
Venemaa eriteenistuste töötajad varjuvad kõikvõimalike „katete“ taha. Üheks järeleproovitud katteasutuseks välisriikides on Vene Õigeusu Kirik, mida Kreml kasutab ka laiemalt Ukraina ja Lääne-vastase mõjutustegevuse instrumendina.
Valgevene on sõjas Ukraina vastu osutanud Venemaale logistilist ja materiaalset tuge, kuid hoolimata Venemaa survest ei ole Valgevene relvajõud senini sõjategevusse Ukrainas sekkunud ega soovi seda teha ka edaspidi.
Venemaa liigub aina kiiremini täieliku diktatuuri suunas ning sõjast ja lääneriikide sanktsioonidest tingitud probleemide kiuste on väljavaated praeguse režiimi lagunemiseks ja riigi demokratiseerumiseks väga napid. Vastupidi, Venemaa võimuladvikus on esile kerkimas veelgi käremeelsem seltskond.
Välispoliitiliselt panustab Venemaa Läänele vastanduva riikide koalitsiooni loomisele, mille ühine kandepind on umbusk Lääne poliitika ja väärtuste suhtes. Diplomaatiline ressurss suunatakse Läänest mujale, näiteks Aasiasse ja Aafrikasse.
Endise Nõukogude Liidu alal on Venemaa sõjaline tõsiseltvõetavus vähenenud, sest KJLO raames pakutud julgeolekutagatisi ei ole järgitud ja Venemaa relvajõudude tegevus Ukrainas ei ole olnud edukas. Aafrikas aga näeb Venemaa parimaid võimalusi just julgeoleku valdkonnas, kus tema fookuses on poliitiliselt ebastabiilsed riigid.
Xi Jinpingi juhtimisel liigub Hiina süveneva autoritaarsuse suunas ega varja enam ambitsiooni tõusta globaalseks suurjõuks. Hiina tegevus Läänele vastanduva samameelsete riikide kogukonna ülesehitamisel Ülemaailmse Julgeolekuinitsiatiivi sildi all – kuhu kuuluks ka Venemaa – õõnestab Eesti julgeolekut.
Jaga:
08.02.2023
In english