Kokkuvõte

Venemaa jätkab ressursside mobiliseerimist ja massiarmee taasloomist. Kui sõda Ukrainas lõpeb Venemaa jaoks soodsatel tingimustel või sõjategevus külmutatakse, siis on peaaegu kindel, et Eesti piiridel saab olema alaliselt rohkem Venemaa relvajõudude üksusi kui enne 24. veebruari 2022.

Venemaa on pühendunud droonitehnoloogia arendamisele ja rakendamisele relvajõududes. Nii kasvab droonide ründe- ja luureoht ka Eesti ja NATO jaoks. Samas sõltub droonitootmine Venemaal jätkuvalt Lääne komponentidest.

Väga tõenäoliselt ei kasuta Venemaa tuumarelva Ukraina sõjas, vaid püüab maksimeerida selle relva hirmufaktorit Lääne mõjutamiseks. Tuumaähvardused ei ole toonud loodetud tulemust ja see põhjustab Venemaa juhtkonnas rahulolematust.

Venemaa võimuladvik hoiab sisepoliitilist olukorda kontrolli all aina jõulisemate repressioonidega. Sõjapidamise tõttu on areng muudes valdkondades pea seiskunud, kasvavad sisepinged. 2025. aastal Venemaa “sõjamajanduse buum” tõenäoliselt lõpeb.

Kuna Venemaa fookuses on sõda Ukrainas, siis on piiratud võimekus ennetada oma riigis islamiäärmuslust ja hoida ära terrorirünnakuid.

Venemaa juhtkond levitab rahvusvahelisel areenil küüniliselt väidet, et sõda Ukrainas oleks võinud läbi saada juba 2022. aastal. Venemaa panustab sellele, et rahvusvaheline üldsus kas ei tea või ei mäleta, mis seisus läbirääkimised toona katkesid.

Venemaa valeinfo kandepind globaalse lõuna riikide seas laieneb, sh on Venemaale kasulik ka see, kui kolmandad riigid deklareerivad oma erapooletust Venemaa sõjas Ukraina vastu. Putin tahab rahvusvahelise finantssüsteemi ja vähemalt BRICSi riikide kaubavahetuse USA dollarist võimalikult lahti haakida.

Valgevene režiimi stagnatsioon ja sõltuvus Kremlist süvenevad. Venemaa kasutab võimalust ära ja tugevdab venestamissurvet, mh tõrjutakse haridussüsteemist välja valgevene keelt.

Kuna Venemaa ametlikud kontaktid Läänega on pärsitud, on kasvanud Vene teadlaste roll varidiplomaatias. Neid kasutatakse diskreetse suhtluskanalina Lääne diplomaatide ja mõttekodalastega.

Kuna Venemaa ametlikud kontaktid Läänega on pärsitud, on kasvanud Vene teadlaste roll varidiplomaatias. Neid kasutatakse diskreetse suhtluskanalina Lääne diplomaatide ja mõttekodalastega.

Venemaa otsib partnereid Pärsia lahe riikide seast, keskendudes regiooni jõukeskustele Saudi Araabiale (SA) ja Araabia Ühendemiraatidele (AÜE). AÜE soodsad võimalused äritegevuseks, aga ka sanktsioonidest möödahiilimiseks on just Emiraatidesse koondanud enamiku Venemaa majandustegevusest, kuid küllaltki tihe suhtlus toimub neil ka poliitilisel, sõjalisel ja luuretasandil.

Vene eriteenistused on Ukraina toetuse õõnestamiseks käivitanud Lääne-suunalise sabotaažikampaania. Kampaania Euroopas on seni olnud edutu, kuid püsib valearvestuse oht.

Vene propagandistid tahavad 2025. aastal hakata ameeriklasi taas hirmutama 1980. aastatel levinud tuumatalve teooriaga.

FSBs vastutab Venemaa relvajõudude ja teiste sõjaväestatud institutsioonide julgeoleku eest VKR ehk sõjaväe vastuluure, mis üritab informaatoreid värvata nii Vene kui ka välisriikide kodanike seast.

Hiina käsitleb Ukrainat Venemaa mõjusfääri kuuluvana. Samas toetab Hiina Venemaad infosõjas valikuliselt ja enda huvidest lähtuvalt. Hiina jaoks tähendaks Venemaa lüüasaamine sõjas Ukraina vastu Hiina peamise rivaali USA võitu.

Hiina Kommunistliku Partei jaoks on teaduskoostöö üks meede Lääne tehnoloogia hankimiseks, et nii kasvatada enda võimekust. Hiinaga teaduskoostöö arendamisel tuleb hoolikalt tutvuda teaduspartneri taustaga ja varem publitseeritud teadustöödega.

Hiina riigiettevõtted koordineerivad aktiivselt oma tegevust erinevate Hiina ametkondadega. Poliitiline seotus loob neile ebavõrdsed konkurentsieelised.

Vene eriteenistuste eesmärk on saada juurdepääs riigile olulisele infole – nii salajasele kui ka salastamata teabele. Info kaitseks tuleb kasutada metoodiliselt hinnatud tugevat krüptograafilist lahendust.

Eesti ettevõtete huvi salastatud projektides osalemise vastu kasvab kiiresti: kaitsetööstuse programmides on osalenud juba 19 ettevõtet.