Venemaa vaid teeskleb huvi rahuläbirääkimise vastu. Nii üritab Kreml taastada kahepoolsed suhted USA-ga varasemal tasemel ja vormistada Ukraina kaotuse. Näilisest sulast hoolimata peab Venemaa USA-d ka tulevikus oma peamiseks vastaseks.
Globaalseks suurvõimuks pürgiv Venemaa loodab murendada praegust maailmakorda, hõlmates “globaalset enamust” ning survestades Sõltumatute Riikide Ühendust.
Luhtaläinud katse kukutada Moldova läänemeelset valitsust ei jää Venemaal viimaseks: peaaegu kindlasti õpib Kreml vigadest ning üritab Moldova riiklust uuesti kaaperdada.
USA vahendatud läbimurre Armeenia-Aserbaidžaani suhetes õõnestab Venemaa geopoliitilisi huvisid. Tõenäoliselt käivitab Venemaa 2026. aastal ulatusliku Armeenia-vastase mõjutuskampaania.
Moskva kõnepruugis on Läänemere regioonist saanud “Balti-Skandinaavia makroregioon”. Selle termini varjus üritatakse mõjutada piirkonnas paiknevaid riike ning taasluua viimastel aastatel raugenud kontakte.
Läänemaailma prestiižsetest ringkondadest väljatõugatud Venemaa loob paralleelmaailma ning annab vastukaaluks välja omaenese tingimustele vastavat rahupreemiat. Algatus ilmestab, kuidas Kreml loodab varjatud mõjutustegevusega raputada eneselt agressorriigi kuvandit.
Venemaa välispoliitilised pingutused Aafrika suunal on mitmekesistunud. Üha laienev koostöö annab Venemaale võimaluse levitada Lääne-vastaseid narratiive, koguda ressursse sanktsioone kartmata ning värvata rindele hammasrataste vahele jäänud õppureid.
Sõja jätkumisega kaasnevad Venemaal üha tõsisemad majandusprobleemid ja mittesõjaliste valdkondade täielik unarusse jätmine. Seetõttu kasvab 2026. aastal Venemaal majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse risk.
2026. aastal on Venemaal tõenäoliselt oodata veelgi karmimaid meetmeid piiramaks sõltumatu info kättesaadavust veebimeedias. Kreml tugevdab süsteemselt noortele suunatud ideoloogilist mõjutustegevust ja kasvatust. Tõenäoliselt rakendatakse 2026. aasta Riigiduuma valimistel kõikvõimalikke surve- ja kontrollmeetmeid senisest veelgi ulatuslikumalt.
Venemaa majandus on pöördunud langusse. Sõjatööstus kasvab tsiviilmajanduse kokkutõmbumise arvelt. Venemaa majanduse täielik kokkuvarisemine on endiselt väga ebatõenäoline.
Sanktsioonidest mõjutatud Vene sõjatööstuskompleks püsib jalul tänu Kremli käsilastele, kelle ponnistuste abil jõuab riiki sõjatööstusele tarvilik kaup. Siinkohal on ladvikule aktiivselt abiks ka Venemaa sõjaväeluure.
Venemaa moodustab väe- ja relvaliikides massiliselt mehitamata süsteemide üksusi. Konflikti korral Venemaaga peavad liitlased olema valmis võitlema vastasega, kes kasutab ohtralt strateegilise, operatsiooni- ning taktikalise tasandi mehitamata süsteeme nii maal, õhus kui merel.
Venemaa sõjatööstuskompleks on kasvatanud suurtükiväemoona tootmist nelja aasta jooksul enam kui 17 korda. See näitab, et väga tõenäoliselt suudab Venemaa valmistuda järgmiseks sõjaks paralleelselt agressiooniga Ukraina vastu.
Värbamisplaanide täitmiseks on sihikule võetud sotsiaalselt haavatavad grupid. Seetõttu on relvajõududes levinud omavoli, seadusetus ja kuritegevus. Relvajõududest lähtuv kuritegevus on ohuks nii Venemaa ühiskonnale kui naaberriikidele.
Pyongyang on suurendanud pingutusi rahvusvahelisel areenil: riik luurab oma partnerite järele ning kogub relvastusprogrammi tarbeks raha töölisdiasporaa toel.
Hiina ja Venemaa vaates võimaldab praegune murranguajastu muuta globaalset jõuvahekorda nende kasuks. Kuigi partnerite vahel võib täheldada usaldamatust, kaalub koostöö siiski kahtlused üles.
DeepSeeki levik teenib Hiina jaoks mitut eesmärki: ühelt poolt aitab see sisse juhatada Hiina uut tööstuslikku revolutsiooni, teisalt annab võimaluse levitada Läänes Hiina propagandat.
Tehisarul (AI) on paljude hüvede kõrval ka mitmepalgelised ohud. Sestap tuleb AI kasutamisel riske maandada nii riigi kui ka organisatsiooni tasemel: tarvis on rakendada AI kasutamise strateegiat ning selle alusel loodud organisatsioonilisi, eetilisi, juriidilisi ja tehnilisi meetmeid.
Eestis on salastatud teabe kaitsemeetmed kehtestatud pigem ühetaoliselt ja vähese paindlikkusega. Samas aeguvad riskihinnangud kiiresti ning riskijuhtimine peab olema pidev protsess. Seetõttu tuleks kaitsemeetmed määrata riskipõhiselt teabe loomise ja töötlemise tasandil.
Jaga: