“Katete” kasutamine Venemaa luureteenistustes

“KATTE” TÄHENDUS LUURETERMINOLOOGIAS

Kõige üldistavamalt tähistab „kate“ (vn  прикрытие, ingl cover) maskeeringut, mida kasutatakse, et varjata isiku või organisatsiooni tegelikku identiteeti ning seotust luureasutuse ja -tegevusega. 

Välisriikides on Venemaa luureteenistuste ohvitseride kõige tavalisemaks „katteks“ diplomaadi ametikoht Venemaa ametlikus esinduses: saatkonnas, konsulaadis või kaubandusesinduses. Diplomaadi „katte“ all tegutsevaid luurajaid kaitseb Viini konventsioon, luuramiselt tabamise korral kuulutatakse nad asukohariigis ebasoovitavaks isikuks (persona non grata) ja saadetakse tagasi kodumaale.

Lisaks „diplomaatidele“ luuravad välismaal ka „illegaalid“, kes võivad esineda Venemaa või ka mõne teise riigi kodanikuna ning kellele on loodud uus identiteet ja tegevusala, st „kate“, näiteks äri, teaduse, ajakirjanduse, kunstide vms valdkonnas. „Illegaale“ konventsioonid ei kaitse ning paljastamise korral saab nad asukohariigis arreteerida ja kohtu alla anda.

Lisaks välismaal luuravatele „diplomaatidele“ ja „illegaalidele“, kelle tegevusest on rahvusvahelises meedias olnud juttu üpris sageli, kasutavad kõik kolm Vene luureteenistust – sisejulgeolekuteenistus FSB, välisluureteenistus SVR ning sõjaväeluure GRU – „katteid“ ka Venemaa territooriumilt lähtuvas luuretegevuses. Just nendest ohvitseridest räägib see peatükk. 

Nii FSB, SVR kui GRU kasutavad regulaarselt „katteid“ oma Venemaa territooriumilt lähtuvas luuretegevuses.

VENE LUURETEENISTUSTE “KATTED” VENEMAA TERRITOORIUMIL

Kuna Venemaal on luureteenistustel praeguse režiimi ühe peamise tugisambana võimude suur toetus ja märkimisväärne tegutsemisvabadus, saavad FSB, SVR ja GRU vajadusel „katteks“ kasutada peaaegu iga riigiasutust, ettevõtet või organisatsiooni. Üldistatult on „katteid“ võimalik üles ehitada kahte moodi.

1. Organisatsioon tervikuna ei tegele luurega,  vaid sellega, milleks loodi (riigivalitsemise, teaduse, äri, ajakirjanduse vm taolisega), kuid selle koosseisus on loodud üks või mõned ametikohad, mida mehitavad luureteenistuste ohvitserid. Sellises positsioonis on enamik luureteenistuste „katte all“ töötavatest ohvitseridest, kes peavad enda paljastamise vältimiseks vähemalt osaliselt täitma ülesandeid, mis oleksid nende „katteks“ kasutatavale ametikohale tavapäraselt ette nähtud.
2. Organisatsioon tervikuna ongi asutatud luureteenistusele „katte“ võimaldamiseks. Põhikirjas ette nähtud tegevust ei toimu või tegeldakse sellega minimaalselt, et mitte kahtlust äratada. Kuna selline organisatsioon on suures osas fiktiivne, siis saavad seal töötavad ohvitserid keskenduda üksnes luuretegevusele.

Vene luureteenistuste tegevusvaldkond on lai – nad ei tegele üksnes luureinfo kogumisega, vaid ka vastuluurega ning võitlusega majanduskuritegude, terrorismi ja ekstremismi, demokraatliku riigisisese opositsiooni, narkokaubandusega jmt. Seetõttu on ka luureteenistustes „katteks“ kasutatavad organisatsioonid ja ametikohad mitmepalgelised. Siinses analüüsis kirjeldatavaid „katteid“ ühendab üks nimetaja – nende abil on võimalik luua kontakte välismaalastega.

Venemaa luureteenistuste ohvitserid töötavad „katte all“ nii Moskvas kui ka oblastites, nende arv sõltub regiooni asukohast ja seda külastavate välismaalaste arvust. Näiteks FSB-s võib igal ajahetkel „katte all“ töötada kuni pool luureüksuste ohvitseridest, kes suure osa oma tööajast veedavad väljaspool FSB-d ning käivad seal vaid episoodiliselt ettekandeid esitamas ja ülemustelt juhtnööre saamas. „Kate“ võib olla püsiv või ka ajutine, kui luureohvitseril võimaldatakse teenistusliku vajaduse korral esineda lühiajaliselt mõne organisatsiooni töötajana, näiteks saadetakse ohvitser mõne mõttekoja või teadusasutuse töötajana rahvusvahelisele konverentsile.

Eeskirja järgi peaks luureteenistuste ohvitseride identiteet olema salajane, kuid paljudel juhtudel suudavad „katteks“ kasutatava asutuse teised töötajad nad tuvastada: isik on tulnud ei-tea-kust, tema haridus ja varasem töökogemus on teadmata ning töökorraldus on teistsugune kui teistel töökaaslastel. Tihti tuvastatakse luureohvitser ka juhul, kui samas organisatsioonis kasutatakse üht ametikohta pidevalt luuretegevuse „katteks“ ja seda täitvad ohvitserid roteeruvad regulaarselt.

“KATETE” KASUTAMISE NÄITEID

Järgnevalt kirjeldatud „katte“ all tegutsevate ohvitseride tegevus keskendub välismaalaste värbamisele.

FSB-s on levinud „katteks“ esinemine Föderaalse Migratsiooniteenistuse (FMS) ametnikuna. See annab seadusliku võimaluse ja usutava ettekäände suhtlemiseks riiki saabuvate ja seal viibivate välismaalastega ning küsitlemiseks nende endi, nende perekonna ja Venemaal viibimise eesmärgi kohta.

Teiseks töötatakse riigiasutustes, mis koordineerivad koostööd välismaal elavate nn Vene kaasmaalastega. Vene kaasmaalased on FSB peamise luureüksuse – 5. teenistuse operatiivinfo osakonna (DOI) – süvendatud tähelepanu all. Seda iseloomustab muu hulgas fakt, et Venemaa välismaal elavate kaasmaalaste küsimustega tegeleva valitsuskomisjoni – riigiasutustes selle teemaga tegelemist koordineeriva instantsi – koosseisu on alati kuulunud DOI kõrge ohvitser, viimati DOI ülema asetäitja kindral Dmitri Miljutin. Võib ju küsida, mis on FSB-l tegemist nn Vene kaasmaalastega ja miks peab seda valdkonda FSB-s kureerima just luureüksus? Vastus on ilmne – FSB-l on välismaal elavaid nn kaasmaalasi vaja, et värvata sealsete nn Vene maailma ideoloogia toetajate hulgast endale kaastöölisi, kes hangiks oma asukohariigist luureinfot ning levitaks Venemaad ülistavat ja oma praegust kodumaad ja teisi lääneriike diskrediteerivat propagandatTuleb rõhutada, et FSB värbab ka inimesi, kellel puudub juurdepääs salajasele informatsioonile. Selliseid isikud kasutataksegi peamiselt mõjutustegevuses välisriikide ja sealse elanikkonna vastu.[1]. Sisuliselt koordineerib DOI nn viienda kolonni säilitamist ja uuendamist välismaal, eriti Venemaaga piirnevates riikides, kus elab suur venekeelne kogukond.

SRÜ riikide asjade, välismaal elavate kaasmaalaste ja rahvusvahelise humanitaarkoostöö föderaalagentuuri (Rossotrudnitšestvo) ning selle esindusi välismaal – Vene teadus- ja kultuurikeskusi – kasutavad FSB ja SVR regulaarselt oma ohvitseridele „katte“ loomiseks. FSB ohvitserid „töötavad“ Moskva Linnavalitsuse struktuuri kuuluvas Moskva Kaasmaalaste Majas (Moskovskii Dom Sootetšestvennikov). Venemaa olulisimas sise- ja välispoliitikat kujundavas asutuses – Presidendi Administratsioonis – on poliitika väljatöötamine Balti riikide suunal kaua aega  toimunud administratsiooni „katet“ kasutavate SVR-i ja FSB ohvitseride juhtimise all.

Venemaa välispoliitika, sh nn kaasmaalaspoliitika kujundamises ja elluviimises Balti riikide suunal on oluline luureteenistuste roll.

Venemaa keskvõimu ja regioonide võimuorganite rahvusvahelise koostöö osakondi kasutavad „kattena“ kõigi kolme luureteenistuse ohvitserid. Kuid luureteenistusi informeerivad võimuorganite väliskontaktidest ja rahvusvahelistest koostööprojektidest ka seal töötavad luureteenistuste usaldusisikud. Väidame, et Venemaa föderaal- ja regionaalasutuste rahvusvaheline koostöö toimub suures osas luureteenistuste kontrolli all.

Väga levinud on luureohvitseride tegutsemine ka ülikooli või teadusasutuse töötaja „katte“ all, enamasti asutuse juhtkonnas või rahvusvaheliste suhetega tegelevas üksuses. Selline ametikoht võimaldab luurajal olla kursis ülikooli või teadusasutuse rahvusvaheliste sidemetega, sh olla informeeritud välismaalt saabuvatest üliõpilastest ja delegatsioonidest. Ühtlasi värbavad nad välismaale sõitvaid teadlasi täitma seal luureülesandeid − osalema konverentsidel ja uurimisprojektides, et luua sidemeid välismaa teadlastega ja koguda teaduslik-tehnilist informatsiooni, sh varastada teadussaavutusi. Väidame, et Venemaa luureteenistuste ohvitserid töötavad „katte all“ Venemaa Teaduste Akadeemias ja suuremates ülikoolides nii Moskvas kui ka mujal Venemaa regioonides.

Riiklike ja mitteriiklike mõttekodade ja „instituutide“ „töötajatena“ saavad luureohvitserid osaleda konverentsidel ja seminaridel, mida külastavad välismaalased. Lisaks välismaiste osalejate profileerimisele on oluline ka võimalus levitada mõttekodade väljaannete kaudu ja isiklikes vestlustes väliskülalistega Venemaa poliitilistele huvidele vastavaid seisukohti ehk tegeleda mõjutustegevusega Mõjutustegevus ehk teiste riikide võtmeisikute ja ühiskondade tavaliikmete mõjutamine Nõukogude Liidu huvides, oli Nõukogude terminoloogia kohaselt salajase info hankimisega võrdsel kohal juba Nõukogude Liidu luureasutuste tegevuses. Venemaa luureteenistused järgivad samu põhimõtteid.[2]. Mõned näited:

Venemaa nn lähivälismaa (kuhu arvestatakse ka Balti riigid) uurimisega ja Venemaa agressiivset välispoliitikat õigustavate seisukohtade levitamisega tegeleb 1996. aastal asutatud Diasporaa ja Integratsiooni Instituut (SRÜ instituut)[3], mille juht on Venemaa Riigiduuma liige Konstantin Zatulin. SRÜ instituut on olnud pikka aega tihedates sidemetes FSB ja eriti DOI-ga, mille ohvitserid on regulaarselt töötanud Zatulini abi või nõuniku ametikohal. Nende hulgas on Valeri Soloha, keda väljaanne Dossier Center nimetas 2022. aasta oktoobris DOI Moldovaga tegeleva allüksuse juhiks.[4] Pärast Solohat oli Zatulini abi DOI ohvitser Maksim Sapunov, kes varem on „töötanud“ ka Moskva Linnavalitsuses ja Moskva Kaasmaalaste Majas. Zatulini abina on töötanud ka DOI ohvitser Maksim Lobanov, kelle tööülesannete hulka kuulus Vene Õigeusu Kiriku huvide kaitsmine Ukrainas.

2012. aastal asutatud Euraasia Koostöö Arendamise Fond[5] deklareerib oma tegevuse eesmärgina „Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnastatud Euraasia Liidu idee levitamist postsovetlikus ruumis“. Lisaks SRÜ liikmesriikide elanikele on selle organisatsiooni tegevusse üritatud tõmmata aktiviste ka Balti riikidest. Fondi asepresidendi koht on olnud regulaarselt mehitatud FSB DOI ohvitseriga.

Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituut (RISI)[6] töötas kuni 2009. aastani SVR-i alluvuses, kandes mh ka sõjaväeosa numbrit 61360. Kuigi sestsaadik kontrollib instituudi tööd ametlikult Presidendi Administratsioon, on RISI-t alati juhtinud endised kõrged SVR-i ohvitserid, praegu endine SVR-i direktor Mihhail Fradkov. RISI töötajate hulgas, sh direktori meeskonnas tegutsevad SVR-i ohvitserid, kes osalevad ka instituudi välissuhtluses ja rahvusvahelistes koostööprojektides. Ühe näitena SVR-i ohvitseride osalusel toimunud koostööst võib tuua 2021. aasta aprillis Moskvas toimunud konverentsi Euraasia Majandusliidu ning Hiina Vöö ja Tee Initsiatiivi vahelistest suhetest.

GRU poolt luure- ja mõjutustegevuseks asutatud organisatsioone, sh Vene Välismaa Instituut ja infoagentuur Inforos, kirjeldasime Välisluureameti 2021. aasta avalikus ohuhinnangus.

FSB ja SVR kasutavad „kattena“ ka Venemaa töösturite ja ettevõtjate organisatsioone ning tööstus- ja finantsettevõtete välissuhtlusega seotud struktuuriüksusi. See võimaldab suhelda ettevõtjate ja ärimeestega välismaalt ning levitada sõnumit Venemaaga heade suhete olulisusest ning „äri ja poliitika lahutamise“ vajalikkusest.