Venemaa Relvajõud Eesti piiride lähistel

Ainuke eksistentsiaalne oht meie regiooni julgeolekule, sealhulgas Eesti suveräänsusele lähtub Venemaalt. 2023. aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, kuna Eesti piiri ligiduses alaliselt paiknevad Venemaa Relvajõudude üksused on seotud sõjategevusega Ukrainas. Samas on julgeolekuoht märkimisväärselt suurenenud Kremli sõjakuse ja impeeriumi taastamise vaimust kantud välispoliitiliste ambitsioonide tõttu. On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele.

On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele.

Eesti operatiivsuunda katva Venemaa Relvajõudude 6. armee osised ja 76. ründedessantdiviis on sõja esimesest päevast olnud seotud lahingutega Ukrainas ja kandnud seal suuri kaotusi. 2022. aasta septembris käivitatud mobilisatsioon on puudutanud ka Pihkva ja Leningradi oblastit – mõlemas piirkonnas on reservväelasi mobiliseeritud ning saadetud kaotuste kompenseerimiseks Ukrainas lahingus olevatesse üksustesse. Samuti on mõlema oblasti treeningaladel ja väljaõppekeskustes tehtud uute, reservistide baasil formeeritud üksuste väljaõpet. Kuigi Venemaa mobilisatsioonivarudes jätkub tehnikat uute üksuste formeerimiseks, on küsitav vajaliku kompetentsi leidmine formeeritavate üksuste staapide mehitamiseks. Venemaa Relvajõududest on paljud väljaõppekeskuste instruktorid siirdud Ukrainas võitlevatesse üksustesse ning see on põhjustanud taseme languse väljaõppekeskustes ja mobiliseeritute kokkuharjutamisel sidusateks üksusteks.

Suurte kaotuste tõttu on Venemaa Relvajõududes tekkinud oluline puudus noorem- ja vanemohvitseridest. Venemaa Relvajõud kompenseerivad nooremohvitseride puudujääki sõjakoolide kursantide kiirendatud lõpetamisega, mis mõjub halvasti nende kvalifikatsioonile. Vanemohvitseride puudujäägi korvamiseks kiireid lahendusi ei ole.

Välisluureameti informatsiooni kohaselt plaanivad Venemaa Relvajõud 2023. aastal sooritada manöövrid „Zapad 2023“. Sõna „manööver“ kasutatakse Vene sõjanduses enamasti mastaapse strateegilise õppuse kirjeldamiseks, mis toimub rohkem kui ühel strateegilisel suunal. Venemaal on igal aastal Relvajõudude õppetsükli kulminatsiooniks strateegiline ühendõppus, mis aasta-aastalt roteerub nelja sõjaväeringkonna vahel (näiteks „Kavkaz 2020“, „Zapad 2021“, „Vostok 2022“ jne), kuid mastaabilt ei kvalifitseeru need alati manöövriteks. 2023. aastal peaks rotatsiooni alusel toimuma „Tsentr 2023“, mistõttu ei ole „Zapad 2023“ tavapärane osa strateegiliste õppuste rotatsioonist. Sellise tavapärasest õppetsüklist irduva mastaapse strateegilise ühendõppuse korraldamine lääne strateegilisel suunal samaaegselt sõjategevusega Ukrainas on käsitatav heidutuse ja ähvardusena lääneriikidele ning patriootlike meeleolude õhutamisena Venemaa elanikkonnas.

Eesti seisukohast on oluline demonstreerida NATO reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna.

Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses väga tõenäoliselt esmatähtsana. Venemaa Relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine Eesti piiri vahetus läheduses toimub kuni nelja aastaga. Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks.

Eesti seisukohast on oluline demonstreerida NATO reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna. NATO ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti tõenäosus suureneb, kui Venemaa peaks saavutama oma strateegilised eesmärgid Ukrainas– seega parandaks Ukraina võit sõjas Venemaaga ka üleüldist piirkondlikku julgeolekuolukorda.